Pihlakavaht

Pihlapuud on tänaseks marjadest tühjad mis tühjad, vaid samasse perekonda kuuluvad pooppuud uhkeldavad veel oma punaste kobaratega.
Muide, kes jahib sügiseti pihlakamarju, peaks jälgima põldude seisu. Niikaua, kui kasvõi viimane viljapõld on veel koristamata, võib rahulik olla, lindudel on süüa küllalt. Kui aga kõik kombainid on põllult lahkunud, tuleb siva teha, hiljemalt nädala pärast on arooniate ja pihlamarjadega kaputt. Korduvalt järele proovitud, haledalt urisetud ja taas ämbrisse astutud, seda ikka lootuses, et äkki linnud käituvad sel aastal teisiti. Tegelikkuses pole seda juhtunud, kõik kordub uuesti:).

Sel aastal avastasin tänu koerale, et kodulähedane harilik pihlakas on kasvatanud õite prisked marjakobarad ja patt oleks need vaid lindudele jätta. Niisiis algas pihlakaaktsioon juba siis, kui marjad olid alles oranžid, uhh, tulikibedad pealekauba:). Kogusin mitmel nädalavahetusel suurest hirmust üha punasemaks minevaid marju, et varsti äkki enam ei ole. Kõik läks aga väga hästi: osa marju läks sügavkülma, osast keetsin koos kibuvitsamarjadega suurepärase kirbe siirupi, osa läks aga talviseks napsiks pudelisse koos suhkru, viina ja vanillikaunaga. Võimalusi on mõistagi veel mustmiljon! Ja siis koristati viimane nisupõld ning olidki linnukesed kohal...

Mingil hetkel ei pidanud ma enam vastu ja alustasin sügavkülmavarude hävitamist. Algatuseks tavapärase jõhvika või punase sõstra asemel pihlakavaht, milles praetud leib annab mõrkjale mannavahule põnevat karamellist maitset.

200 g pihlakamarju
7,5 dl vett
2,5 dl suhkrut
0,5 - 1 sidruni mahl
1 dl mannat

1 dl riivleiba
1 sl võid
1 sl demerara suhkrut

piima

Hariliku pihlaka hästi valmis marjad oleks mõistlik eelnevalt paariks päevaks sügavkülma torgata. Kui kasutad kultuurpihlaka marju, võid nad panna kohe veega keema. Keeda marjad pehmeks ja surista saumikseriga ühtlaseks. Vala mass läbi sõelda, et eraldada seemned ja kestad. Lase vedelik uuesti keema, lisa suhkur ja sidrunimahl ning pidevalt segades manna. Keeda vedelam puder.
Jahuta see leigeks ja vahusta heledaks õhuliseks vahuks.
Leivakrõbulate jaoks riivi tahkem leib ja prae võis koos suhkruga läbi, kuni hakkab kergelt karamellistuma. Tõsta jahtuma.
Serveeri nagu roosamannat ikka - külma piimaga.

P.S. Kogu pihlakaafääri lõpetuseks istutasin aeda ka ühe kultuurpihlaka istiku. Ootan juba põnevusega järgmisi aastaid!